Vihmaussid ja kompost
idee autor Hille Arumäe
Tänases tunnis uurid, millest sõltub olmejäätmete lagunemine.
Ülesande täitmiseks on Sul aega 40 minutit.
Vahendid ja oskused:
- kirjutusvahend;
- loodusõpetuse vihik, kuhu kirjutad vajalikud vastused (jooned tähistavad vihikusse kirjutamise kohta, ette kirjuta number);
- iseseisva töötamise oskus.
Ülesande täitmiseks on Sul kasutada järgmised töövahendid:
- paberist alus („kompostikast“);
- ümbrik („prügiämber“);
- selles olevad 40 paberist ruutu („olmejäätmed“), millele on kirjutatud jäätme nimetus.
1. Loe jutuke läbi!
Maarika vanaemal oli alati väga korras ja ilus aed. Kõik taimed kasvasid seal väga hästi ja võimsalt. Tagaaias oli vanaemal peale taimede ka üks mulda täis laudadest kast ja kilepakendeid sisaldav prügikast. Prügikastis polnud kunagi toidujäätmeid ega kohvipaksu nagu sööks vanaema ka kõik jäägid ära. Ta tavatses ikka öelda: «Mul pole enam üldse prügi, mine küsi või naabritelt juurde. Pole mul köögis prügiämbritki, mis ebameeldivalt lõhnaks, see-eest on aias meeldiv lillelõhn».
Maarikal tuli kodus pidevalt prügiämbrit õue prügikasti viia, see oli nii tüütu töö. Maarika otsustas teada saada, kuhu vanaema prügi kaob, ehk saaks siis temagi kodus prügiämbri tühjendamisest priiks. Samuti tundus Maarikale kummaline, et vanaema hoiab aias mulda puidust kastis.
Probleem: Kuhu kadus vanaema prügi? Vasta küsimusele täislausega!
______________________________________________________________________________________
______________________________________________________________________________________
Selleks, et probleemi lahendada, tuleb sul kasutada uurimuslikku meetodit. Loe esmalt, kuidas teadlased leiavad probleemidele lahendusi.
Kui teadlane hakkab probleemi lahendama, mõtleb ta kõigepealt, millisele uurimisküsimusele ta vastust leida tahab ning mis võiks tema arvates olla küsimuse õige vastus. Viimast nimetatakse teaduslikuks oletuseks.
Oletuse kontrollimiseks tuleb läbi viia vaatlusi või katseid. Neid on vaja enne hoolega planeerida. Katse läbiviimisel võib korraga muuta vaid ühte tingimust, sest muidu pole hiljem võimalik kindlaks teha, mis tulemusi mõjutas.
Vaatluste või mõõtmiste tulemusi on vaja täpsemalt analüüsida. Nende põhjal tehakse järeldus. Ning seejärel kontrollitakse, kas esialgne oletus oli õige või vale. Hiljem on uurimusliku meetodiga saadud järeldusi võimalik kasutada teiste probleemide lahendamisel.
Ülesande täitmiseks on Sul aega 40 minutit.
Vahendid ja oskused:
- kirjutusvahend;
- loodusõpetuse vihik, kuhu kirjutad vajalikud vastused (jooned tähistavad vihikusse kirjutamise kohta, ette kirjuta number);
- iseseisva töötamise oskus.
Ülesande täitmiseks on Sul kasutada järgmised töövahendid:
- paberist alus („kompostikast“);
- ümbrik („prügiämber“);
- selles olevad 40 paberist ruutu („olmejäätmed“), millele on kirjutatud jäätme nimetus.
1. Loe jutuke läbi!
Maarika vanaemal oli alati väga korras ja ilus aed. Kõik taimed kasvasid seal väga hästi ja võimsalt. Tagaaias oli vanaemal peale taimede ka üks mulda täis laudadest kast ja kilepakendeid sisaldav prügikast. Prügikastis polnud kunagi toidujäätmeid ega kohvipaksu nagu sööks vanaema ka kõik jäägid ära. Ta tavatses ikka öelda: «Mul pole enam üldse prügi, mine küsi või naabritelt juurde. Pole mul köögis prügiämbritki, mis ebameeldivalt lõhnaks, see-eest on aias meeldiv lillelõhn».
Maarikal tuli kodus pidevalt prügiämbrit õue prügikasti viia, see oli nii tüütu töö. Maarika otsustas teada saada, kuhu vanaema prügi kaob, ehk saaks siis temagi kodus prügiämbri tühjendamisest priiks. Samuti tundus Maarikale kummaline, et vanaema hoiab aias mulda puidust kastis.
Probleem: Kuhu kadus vanaema prügi? Vasta küsimusele täislausega!
______________________________________________________________________________________
______________________________________________________________________________________
Selleks, et probleemi lahendada, tuleb sul kasutada uurimuslikku meetodit. Loe esmalt, kuidas teadlased leiavad probleemidele lahendusi.
Kui teadlane hakkab probleemi lahendama, mõtleb ta kõigepealt, millisele uurimisküsimusele ta vastust leida tahab ning mis võiks tema arvates olla küsimuse õige vastus. Viimast nimetatakse teaduslikuks oletuseks.
Oletuse kontrollimiseks tuleb läbi viia vaatlusi või katseid. Neid on vaja enne hoolega planeerida. Katse läbiviimisel võib korraga muuta vaid ühte tingimust, sest muidu pole hiljem võimalik kindlaks teha, mis tulemusi mõjutas.
Vaatluste või mõõtmiste tulemusi on vaja täpsemalt analüüsida. Nende põhjal tehakse järeldus. Ning seejärel kontrollitakse, kas esialgne oletus oli õige või vale. Hiljem on uurimusliku meetodiga saadud järeldusi võimalik kasutada teiste probleemide lahendamisel.
Teooria: Vihmausside abil komposti valmistamine (vermikompostimine). Kompost on elusorganismide abil põllumajanduse, olme-, tootmis- jm jäätmeist valmistatav orgaaniline väetis. Komposti lagunemiskiirus sõltub, temperatuurist, lämmastiku, mikroorganismide ja vihmausside hulgast.
Kohvipaksu või mädanema läinud puuviljad viskab inimene lihtsalt prügiämbrisse. Hoopis kasulikum, säästvam ja ökoloogilisem on toidujäätmed ja igasugune aiapraht anda söögiks vihmaussidele, kes töötlevad orgaanilise taimse materjali väärtuslikuks kompostiks.
Eesti mullas elab 14-17 liiki vihmausse. Vihmauss, kes suudab kiiresti paljuneda ja annab aastas 15 000 järglast on sõnniku-uss. Soodsates tingimustes tõstavad nad oma arvukust vastavalt toidu ehk jäätmete hulgale. Aias võib ussikestele ehitada soojustatud kompostikasti, et aeglane kompostimine jätkuks ka talvel. Kompostikastis peab sõnniku-ussidel olema piisavalt õhku, toitu ja niiskust.
Kohvipaksu või mädanema läinud puuviljad viskab inimene lihtsalt prügiämbrisse. Hoopis kasulikum, säästvam ja ökoloogilisem on toidujäätmed ja igasugune aiapraht anda söögiks vihmaussidele, kes töötlevad orgaanilise taimse materjali väärtuslikuks kompostiks.
Eesti mullas elab 14-17 liiki vihmausse. Vihmauss, kes suudab kiiresti paljuneda ja annab aastas 15 000 järglast on sõnniku-uss. Soodsates tingimustes tõstavad nad oma arvukust vastavalt toidu ehk jäätmete hulgale. Aias võib ussikestele ehitada soojustatud kompostikasti, et aeglane kompostimine jätkuks ka talvel. Kompostikastis peab sõnniku-ussidel olema piisavalt õhku, toitu ja niiskust.
2. Sõnasta uurimisküsimus!
______________________________________________________________________________________
______________________________________________________________________________________
______________________________________________________________________________________
______________________________________________________________________________________
3. Sõnasta oma teaduslik oletus, mis võiks olla uurimusküsimuse õige vastus!
______________________________________________________________________________________
______________________________________________________________________________________
______________________________________________________________________________________
______________________________________________________________________________________
Nüüd läheb Sul vaja (võta kilest välja):
- paberist alus („kompostikast“);
- ümbrik („prügiämber“);
- selles olevad 40 paberist ruutu („olmejäätmed“), millele on kirjutatud jäätme nimetus.
4. Milline peaks Sinu katse välja nägema?
Sul on prügiämbris (ümbrikus) 10 kg olmejäätmeid (40 paberruutu), mida Sa tahad sõnniku-usside abil kompostikastis mullaks muuta. Ussid toituvad igasugusest orgaanilisest taimset päritolu materjalist, milles on lämmastikku vähemalt 1%.
Et teada saada, kui kiiresti ussid Sinu olmeprügist jagu saavad:
- võta ümbrikust 3 paberruutu e. 3 prügi ning loe paberruutudelt, mis sul õnnestus prügiämbrist kätte saada;
- nüüd otsusta, mida Sa kompostikasti paned, sest kõik pole ju ussidele suupärane.
Otsustamisel abistab Sind allolev tabel. Kui oled otsuse langetanud, siis aseta paberruudud laual olevale paberalusele e. kompostikasti.
- paberist alus („kompostikast“);
- ümbrik („prügiämber“);
- selles olevad 40 paberist ruutu („olmejäätmed“), millele on kirjutatud jäätme nimetus.
4. Milline peaks Sinu katse välja nägema?
Sul on prügiämbris (ümbrikus) 10 kg olmejäätmeid (40 paberruutu), mida Sa tahad sõnniku-usside abil kompostikastis mullaks muuta. Ussid toituvad igasugusest orgaanilisest taimset päritolu materjalist, milles on lämmastikku vähemalt 1%.
Et teada saada, kui kiiresti ussid Sinu olmeprügist jagu saavad:
- võta ümbrikust 3 paberruutu e. 3 prügi ning loe paberruutudelt, mis sul õnnestus prügiämbrist kätte saada;
- nüüd otsusta, mida Sa kompostikasti paned, sest kõik pole ju ussidele suupärane.
Otsustamisel abistab Sind allolev tabel. Kui oled otsuse langetanud, siis aseta paberruudud laual olevale paberalusele e. kompostikasti.
Vastavalt sellele, millised jäätmed ussidele paremini toiduks sobivad, saavad nad teatud arvu järglasi (vt tabelist).
Nüüd täida tabel usside, uue tekkinud mulla ja järgi jäänud olmejäätmete kohta ja jätka prügi sorteerimist ja ussidele toidu pakkumist ning arvepidamist kompostikastis toimuva üle seni, kuni ussidele seal toitu jätkub.
Pea meeles!
- Sõnniku-ussid jaksavad päevas jäätmeid süüa kuni poole iseenda kaalust.
- Üks sõnniku-uss kaalub 4 g ja üks olmeprügi 200 g.
- Kompostikastis elab Sul esimesel päeval 10 sõnniku-ussi.
- Kuna ussid ei jõua ühe päevaga korraga kõiki lisatud jäätmeid ära süüa, siis jääb iga päev osa jäätmeid alles.
Nüüd täida tabel usside, uue tekkinud mulla ja järgi jäänud olmejäätmete kohta ja jätka prügi sorteerimist ja ussidele toidu pakkumist ning arvepidamist kompostikastis toimuva üle seni, kuni ussidele seal toitu jätkub.
Pea meeles!
- Sõnniku-ussid jaksavad päevas jäätmeid süüa kuni poole iseenda kaalust.
- Üks sõnniku-uss kaalub 4 g ja üks olmeprügi 200 g.
- Kompostikastis elab Sul esimesel päeval 10 sõnniku-ussi.
- Kuna ussid ei jõua ühe päevaga korraga kõiki lisatud jäätmeid ära süüa, siis jääb iga päev osa jäätmeid alles.
5. Täida tabel mõõtmistulemustega! Arvutamisel aitavad Sind tabeli peas antud võrrandid. Õpetaja annab selle tabeli sulle prinditult ning Sina liimid selle vihikusse.
Järgi jäänud jäätmete koguse saad, kui eelmisel päeval alles jäänud jäätmetele liidad täna lisatud jäätmed ja lahutad saadud summast täna tekkinud mulla koguse.
Järgi jäänud jäätmete koguse saad, kui eelmisel päeval alles jäänud jäätmetele liidad täna lisatud jäätmed ja lahutad saadud summast täna tekkinud mulla koguse.
6. Kanna tabeli alusel joondiagrammile usside kogus ja ühenda saadud punktid jooneks! Samuti kanna tekkinud mulla ja järgi jäänud jäätmete kogused diagrammile! Kasuta kolme eri värvi ja lisa värvide tähendused legendi!
7. Vasta küsimustele tulemuste põhjal.
7.1. Miks jäätmete hulk algul suureneb?
______________________________________________________________________________________
______________________________________________________________________________________
7.2. Miks hakkab suurenema usside kaal?
______________________________________________________________________________________
______________________________________________________________________________________
7.3. Miks hakkab vähenema jäätmete hulk?
______________________________________________________________________________________
______________________________________________________________________________________
7.4. Mitu päeva kulus 10 kg jäätmete lagundamiseks?
______________________________________________________________________________________
______________________________________________________________________________________
8. Sõnasta järeldus: Milline üldine seos on usside koguse ja jäätmete hulga vahel?
______________________________________________________________________________________
______________________________________________________________________________________
9. Ennusta diagrammi põhjal, mis juhtuks sõnniku-ussidega järgneva 20 päeva pärast, kui neile kompostikasti enam olmejäätmeid ei lisataks.
______________________________________________________________________________________
______________________________________________________________________________________
10. Loe jutuke uuesti läbi! Mis sai prügist?
Maarika vanaemal oli alati väga korras ja ilus aed. Kõik taimed kasvasid seal väga hästi ja võimsalt. Tagaaias oli vanaemal peale taimede ka üks mulda täis, laudadest kast ja kilepakendeid sisaldav prügikast. Prügikastis polnud kunagi toidujäätmeid ega kohvipaksu nagu sööks vanaema ka kõik jäägid ära. Ta tavatses ikka öelda: «Mul pole enam üldse prügi, mine küsi või naabritelt juurde. Pole mul köögis prügiämbritki, mis ebameeldivalt lõhnaks, see-eest on aias meeldiv lillelõhn».
Maarikal tuli kodus pidevalt prügiämbrit õue prügikasti viia, see oli nii tüütu töö. Maarika otsustas teada saada, kuhu vanaema prügi kaob, ehk saaks siis temagi kodus prügiämbri tühjendamisest priiks. Samuti tundus Maarikale kummaline, et vanaema hoiab aias mulda puidust kastis.
7.1. Miks jäätmete hulk algul suureneb?
______________________________________________________________________________________
______________________________________________________________________________________
7.2. Miks hakkab suurenema usside kaal?
______________________________________________________________________________________
______________________________________________________________________________________
7.3. Miks hakkab vähenema jäätmete hulk?
______________________________________________________________________________________
______________________________________________________________________________________
7.4. Mitu päeva kulus 10 kg jäätmete lagundamiseks?
______________________________________________________________________________________
______________________________________________________________________________________
8. Sõnasta järeldus: Milline üldine seos on usside koguse ja jäätmete hulga vahel?
______________________________________________________________________________________
______________________________________________________________________________________
9. Ennusta diagrammi põhjal, mis juhtuks sõnniku-ussidega järgneva 20 päeva pärast, kui neile kompostikasti enam olmejäätmeid ei lisataks.
______________________________________________________________________________________
______________________________________________________________________________________
10. Loe jutuke uuesti läbi! Mis sai prügist?
Maarika vanaemal oli alati väga korras ja ilus aed. Kõik taimed kasvasid seal väga hästi ja võimsalt. Tagaaias oli vanaemal peale taimede ka üks mulda täis, laudadest kast ja kilepakendeid sisaldav prügikast. Prügikastis polnud kunagi toidujäätmeid ega kohvipaksu nagu sööks vanaema ka kõik jäägid ära. Ta tavatses ikka öelda: «Mul pole enam üldse prügi, mine küsi või naabritelt juurde. Pole mul köögis prügiämbritki, mis ebameeldivalt lõhnaks, see-eest on aias meeldiv lillelõhn».
Maarikal tuli kodus pidevalt prügiämbrit õue prügikasti viia, see oli nii tüütu töö. Maarika otsustas teada saada, kuhu vanaema prügi kaob, ehk saaks siis temagi kodus prügiämbri tühjendamisest priiks. Samuti tundus Maarikale kummaline, et vanaema hoiab aias mulda puidust kastis.
11. Mis sai prügist? Vastamisel kasuta uuringu järeldust.
______________________________________________________________________________________
______________________________________________________________________________________
12. Kas uuringu tagajärjel muutus sinu lahendus (vaata punkti 3)? Kirjuta, kas JAH või EI.
______________________________________________________________________________________
______________________________________________________________________________________
13. Mis juhtuks sõnniku-ussidega , kui jäätmed täielikult otsa saaksid? Põhjenda!
______________________________________________________________________________________
______________________________________________________________________________________
Rohkem uurimuslikke töölehti leiab SIIT
______________________________________________________________________________________
______________________________________________________________________________________
12. Kas uuringu tagajärjel muutus sinu lahendus (vaata punkti 3)? Kirjuta, kas JAH või EI.
______________________________________________________________________________________
______________________________________________________________________________________
13. Mis juhtuks sõnniku-ussidega , kui jäätmed täielikult otsa saaksid? Põhjenda!
______________________________________________________________________________________
______________________________________________________________________________________
Rohkem uurimuslikke töölehti leiab SIIT
Tööleht tabeli ja diagrammiga | |
File Size: | 187 kb |
File Type: |
Olmeprügi tabel printimiseks | |
File Size: | 182 kb |
File Type: |