Rasvarikas kude - imetajatel Läänemeres
autor Signe Lensment
Tänases tunnis uurid, millest on imetajatel (näiteks hülged Läänemeres) kasulik naha all olev rasvkude.
Ülesande täitmiseks on Sul aega 40 minutit.
Vahendid ja oskused:
- joonlaud;
- kirjutusvahend;
- loodusõpetuse vihik, kuhu kirjutad vajalikud vastused (jooned tähistavad vihikusse kirjutamise kohta, ette kirjuta number, NB! Ära unusta vastata-kirjutaa täislausega.);
- iseseisva töötamise oskus.
1. Loe jutuke läbi!
Silver ja Jarmo uurisid raamatut, milles räägiti polaaralade imetajatest. Nad said teada, et polaarvaalade ja hüljeste värtnataoline kehakuju piirab soojakadusid. Paks nahaalune rasvakiht aitab hoida püsivat kehatemperatuuri pikaajalisel viibimisel jäises vees. Rasvakihi paksus on looma liigist, suurusest ja vanusest olenevalt mõnest kuni 30 sentimeetrini.
Nendel tekkis mõte, et järsku on inimestel samuti. Inimesed on ju ka imetajad. Nad kutsusid sõbrad külla ning hakkasid nahaalust rasvkoe paksust mõõtma. Kristjan ja Siim olid kõige kõhnemad. Nemad kaebasid tavaliselt õues olles külmatunnet. Silveril ja Jarmol polnud õues kunagi külm, ka seistes mitte ning nemad on priskemad kui Kristjan ja Siim.
Probleem: Miks polnud Silveril ja Jarmol õues kunagi külm? Vasta täislausega!
______________________________________________________________________________________
______________________________________________________________________________________
Selleks, et probleemi lahendada, tuleb sul kasutada uurimuslikku meetodit. Loe esmalt, kuidas teadlased leiavad probleemidele lahendusi.
Kui teadlane hakkab probleemi lahendama, mõtleb ta kõigepealt, millisele uurimisküsimusele ta vastust leida tahab ning mis võiks tema arvates olla küsimuse õige vastus. Viimast nimetatakse teaduslikuks oletuseks.
Oletuse kontrollimiseks tuleb läbi viia vaatlusi või katseid. Neid on vaja enne hoolega planeerida. Katse läbiviimisel võib korraga muuta vaid ühte tingimust, sest muidu pole hiljem võimalik kindlaks teha, mis tulemusi mõjutas.
Vaatluste või mõõtmiste tulemusi on vaja täpsemalt analüüsida. Nende põhjal tehakse järeldus. Ning seejärel kontrollitakse, kas esialgne oletus oli õige või vale. Hiljem on uurimusliku meetodiga saadud järeldusi võimalik kasutada teiste probleemide lahendamisel.
Ülesande täitmiseks on Sul aega 40 minutit.
Vahendid ja oskused:
- joonlaud;
- kirjutusvahend;
- loodusõpetuse vihik, kuhu kirjutad vajalikud vastused (jooned tähistavad vihikusse kirjutamise kohta, ette kirjuta number, NB! Ära unusta vastata-kirjutaa täislausega.);
- iseseisva töötamise oskus.
1. Loe jutuke läbi!
Silver ja Jarmo uurisid raamatut, milles räägiti polaaralade imetajatest. Nad said teada, et polaarvaalade ja hüljeste värtnataoline kehakuju piirab soojakadusid. Paks nahaalune rasvakiht aitab hoida püsivat kehatemperatuuri pikaajalisel viibimisel jäises vees. Rasvakihi paksus on looma liigist, suurusest ja vanusest olenevalt mõnest kuni 30 sentimeetrini.
Nendel tekkis mõte, et järsku on inimestel samuti. Inimesed on ju ka imetajad. Nad kutsusid sõbrad külla ning hakkasid nahaalust rasvkoe paksust mõõtma. Kristjan ja Siim olid kõige kõhnemad. Nemad kaebasid tavaliselt õues olles külmatunnet. Silveril ja Jarmol polnud õues kunagi külm, ka seistes mitte ning nemad on priskemad kui Kristjan ja Siim.
Probleem: Miks polnud Silveril ja Jarmol õues kunagi külm? Vasta täislausega!
______________________________________________________________________________________
______________________________________________________________________________________
Selleks, et probleemi lahendada, tuleb sul kasutada uurimuslikku meetodit. Loe esmalt, kuidas teadlased leiavad probleemidele lahendusi.
Kui teadlane hakkab probleemi lahendama, mõtleb ta kõigepealt, millisele uurimisküsimusele ta vastust leida tahab ning mis võiks tema arvates olla küsimuse õige vastus. Viimast nimetatakse teaduslikuks oletuseks.
Oletuse kontrollimiseks tuleb läbi viia vaatlusi või katseid. Neid on vaja enne hoolega planeerida. Katse läbiviimisel võib korraga muuta vaid ühte tingimust, sest muidu pole hiljem võimalik kindlaks teha, mis tulemusi mõjutas.
Vaatluste või mõõtmiste tulemusi on vaja täpsemalt analüüsida. Nende põhjal tehakse järeldus. Ning seejärel kontrollitakse, kas esialgne oletus oli õige või vale. Hiljem on uurimusliku meetodiga saadud järeldusi võimalik kasutada teiste probleemide lahendamisel.
Teooria: nahk
Nahk koosneb kolmest kihist - sarvkihist, marrasknahast ja pärisnahast. Pärisnaha all on rasvarikas kude. Pärisnahas on rasu- ja higinäärmed ning hulgaliselt retseptoreid, karvu, närve ja veresooni.
Nahaalust rasvkude ei loeta naha põhikihtide hulka. Nahaalune rasvkude annab kehale kuju, hoiab kehasoojust, on energiavaruks, pehmendab traumat.
Nahaalune rasvkude koosneb põhiliselt läbipõimunud sidekoe kiududest ja rasvarakkudest. Nahaalune rasvkude on erinevates kohtades erineva paksusega – hästi on ta välja arenenud kõhul, tuharatel ja nõrgalt väljendub ta huultel, kõrvalestadel.
Teooria: polaaralade loomad
Maakera kõige külmemad paigad on põhjapoolus ja lõunapoolus. Kuigi seal on alati külm, lõikav tuul ja jäine vesi, kasvab seal taimi ning elab loomi. Nad on kohastunud selle keskkonnaga ja suudavad seal elada. Kaitseks tuule eest kasvavad taimed polaaraladel maadligi. Loomadki on karmi kliimaga harjunud – enamusel neist on naha all rasvakiht või on neil tihe karvastik (sulestik). Polaaralade suurimad loomad on jääkarud ja vaalad.
Nahk koosneb kolmest kihist - sarvkihist, marrasknahast ja pärisnahast. Pärisnaha all on rasvarikas kude. Pärisnahas on rasu- ja higinäärmed ning hulgaliselt retseptoreid, karvu, närve ja veresooni.
Nahaalust rasvkude ei loeta naha põhikihtide hulka. Nahaalune rasvkude annab kehale kuju, hoiab kehasoojust, on energiavaruks, pehmendab traumat.
Nahaalune rasvkude koosneb põhiliselt läbipõimunud sidekoe kiududest ja rasvarakkudest. Nahaalune rasvkude on erinevates kohtades erineva paksusega – hästi on ta välja arenenud kõhul, tuharatel ja nõrgalt väljendub ta huultel, kõrvalestadel.
Teooria: polaaralade loomad
Maakera kõige külmemad paigad on põhjapoolus ja lõunapoolus. Kuigi seal on alati külm, lõikav tuul ja jäine vesi, kasvab seal taimi ning elab loomi. Nad on kohastunud selle keskkonnaga ja suudavad seal elada. Kaitseks tuule eest kasvavad taimed polaaraladel maadligi. Loomadki on karmi kliimaga harjunud – enamusel neist on naha all rasvakiht või on neil tihe karvastik (sulestik). Polaaralade suurimad loomad on jääkarud ja vaalad.
2. Sõnasta uurimisküsimus!
Katse abil selgitan, kuidas rasvkoe sõltub inimeste külmakartlikus.
Katse abil selgitan, kuidas rasvkoe sõltub inimeste külmakartlikus.
3. Sõnasta oma teaduslik oletus (hüpotees), mis võiks olla uurimusküsimuse õige vastus!
______________________________________________________________________________________
______________________________________________________________________________________
______________________________________________________________________________________
______________________________________________________________________________________
Ülesande täitmiseks on Sul kasutada töövahend:
- joonlaud.
4. Milline peaks Sinu katse välja nägema?
Juttu lugedes said teada, et poiste nahaaluse rasvkoe paksusest olenes nende külmakartlikkus. Mõõda sinagi oma kehal erinevates kohtades rasvkoe paksust sentimeetrites ning võrdle seda kaaslaste omaga. Küsitle kaaslasi külmakartlikkuse suhtes ning täida saadud tulemustega tabel. Küsitletavate valikul lähtu nende keha suurusest. Vali endast nii paksemaid kui ka kõhnemaid.
NB! Aita kaaslastel mõõta seljal oleva rasvkoe paksust.
Mõõtmine:
Võta nahk näppude vahele ning mõõda joonlauaga pealt selle paksus.
- joonlaud.
4. Milline peaks Sinu katse välja nägema?
Juttu lugedes said teada, et poiste nahaaluse rasvkoe paksusest olenes nende külmakartlikkus. Mõõda sinagi oma kehal erinevates kohtades rasvkoe paksust sentimeetrites ning võrdle seda kaaslaste omaga. Küsitle kaaslasi külmakartlikkuse suhtes ning täida saadud tulemustega tabel. Küsitletavate valikul lähtu nende keha suurusest. Vali endast nii paksemaid kui ka kõhnemaid.
NB! Aita kaaslastel mõõta seljal oleva rasvkoe paksust.
Mõõtmine:
Võta nahk näppude vahele ning mõõda joonlauaga pealt selle paksus.
5. Täida tabel mõõtmistulemustega! Õpetaja annab selle tabeli sulle prinditult ning Sina liimid selle vihikusse.
6. Vasta küsimustele tulemuste põhjal.
6.1. Millisel kohal oli rasvakiht kõige paksem?
______________________________________________________________________________________
______________________________________________________________________________________
6.2. Kirjuta õpilaste nimed, kellel oli rasvakiht teistest paksem.
______________________________________________________________________________________
______________________________________________________________________________________
6.3. Kes ei kartnud külma?
______________________________________________________________________________________
______________________________________________________________________________________
7. Sõnasta järeldus: Milline üldine seos on nahaaluse rasvakihi ja inimese külmakartlikkuse vahel?
______________________________________________________________________________________
______________________________________________________________________________________
8. Loe jutuke uuesti läbi! Miks inimeste külmakartlikkus on erinev?
Silver ja Jarmo uurisid raamatut, milles räägiti polaaralade imetajatest. Nad said teada, et polaarvaalade ja hüljeste värtnataoline kehakuju piirab soojakadusid. Paks nahaalune rasvakiht aitab hoida püsivat kehatemperatuuri pikaajalisel viibimisel jäises vees. Rasvakihi paksus on looma liigist, suurusest ja vanusest olenevalt mõnest kuni 30 sentimeetrini. Nendel tekkis mõte, et järsku on inimestel samuti. Inimesed on ju ka imetajad. Nad kutsusid sõbrad külla ning hakkasid nahaalust rasvkoe paksust mõõtma. Kristjan ja Siim olid kõige kõhnemad. Nemad kaebasid tavaliselt õues olles külmatunnet. Silveril ja Jarmol polnud õues kunagi külm, ka seistes mitte ning nemad on priskemad kui Kristjan ja Siim.
6.1. Millisel kohal oli rasvakiht kõige paksem?
______________________________________________________________________________________
______________________________________________________________________________________
6.2. Kirjuta õpilaste nimed, kellel oli rasvakiht teistest paksem.
______________________________________________________________________________________
______________________________________________________________________________________
6.3. Kes ei kartnud külma?
______________________________________________________________________________________
______________________________________________________________________________________
7. Sõnasta järeldus: Milline üldine seos on nahaaluse rasvakihi ja inimese külmakartlikkuse vahel?
______________________________________________________________________________________
______________________________________________________________________________________
8. Loe jutuke uuesti läbi! Miks inimeste külmakartlikkus on erinev?
Silver ja Jarmo uurisid raamatut, milles räägiti polaaralade imetajatest. Nad said teada, et polaarvaalade ja hüljeste värtnataoline kehakuju piirab soojakadusid. Paks nahaalune rasvakiht aitab hoida püsivat kehatemperatuuri pikaajalisel viibimisel jäises vees. Rasvakihi paksus on looma liigist, suurusest ja vanusest olenevalt mõnest kuni 30 sentimeetrini. Nendel tekkis mõte, et järsku on inimestel samuti. Inimesed on ju ka imetajad. Nad kutsusid sõbrad külla ning hakkasid nahaalust rasvkoe paksust mõõtma. Kristjan ja Siim olid kõige kõhnemad. Nemad kaebasid tavaliselt õues olles külmatunnet. Silveril ja Jarmol polnud õues kunagi külm, ka seistes mitte ning nemad on priskemad kui Kristjan ja Siim.
11. Miks polnud Silveril ja Jarmol õues kunagi külm? Seejuures kasuta uurimuse käigus saadud teadmisi.
______________________________________________________________________________________
______________________________________________________________________________________
12. Kas uurimuse tagajärjel muutus sinu lahendus? (Vaata punkti 3) Kirjuta, kas JAH või EI.
______________________________________________________________________________________
______________________________________________________________________________________
13. Kas nahaalune rasvkiht on paksem külmvöö või palavvöö imetajatel? Põhjenda!
______________________________________________________________________________________
______________________________________________________________________________________
14. Missugune on Läänemere imetajate nahaalune rasvakiht? Miks?
______________________________________________________________________________________
______________________________________________________________________________________
Rohkem uurimuslikke töölehti leiab SIIT
______________________________________________________________________________________
______________________________________________________________________________________
12. Kas uurimuse tagajärjel muutus sinu lahendus? (Vaata punkti 3) Kirjuta, kas JAH või EI.
______________________________________________________________________________________
______________________________________________________________________________________
13. Kas nahaalune rasvkiht on paksem külmvöö või palavvöö imetajatel? Põhjenda!
______________________________________________________________________________________
______________________________________________________________________________________
14. Missugune on Läänemere imetajate nahaalune rasvakiht? Miks?
______________________________________________________________________________________
______________________________________________________________________________________
Rohkem uurimuslikke töölehti leiab SIIT
Rasvarikas kude tabel | |
File Size: | 172 kb |
File Type: |