Veeloomade arvukus Läänemeres
idee autor Siiri Paal
Tänases tunnis uurid, millest sõltub veeloomade arvukus Läänemeres.
Ülesande täitmiseks on Sul aega 40 minutit.
Vahendid ja oskused:
- kirjutusvahend;
- loodusõpetuse vihik, kuhu kirjutad vajalikud vastused (jooned tähistavad vihikusse kirjutamise kohta, ette kirjuta number);
- iseseisva töötamise oskus.
Ülesande täitmiseks on Sul kasutada järgmised töövahendid (õpetaja annab):
- 30 cm x 35 cm sinine paberalus (,,meri”);
- 10 õlilaiku meenutavat papitükki (mõõdetud kõige laiemast kohast) 11 cm x 7 cm;
- kakskümmend viis 2 cm diameetriga paberringi (,,hüljest”).
1. Loe jutuke läbi!
Joosepit huvitas meri. Tema isa oli meremees ja töötas jäälõhkujal. Mõnikord oli Joosep isaga kaasas. Poisile meeldis jälgida pisikesi abituid hülgepoegi, kes jääl ukerdasid. Isa ütles, et hülgeid jääb Läänemerel aina vähemaks. Joosep ei teadnud, miks see nii on. Kord nägi ta merel suurt laeva. Seal oli palju priskeid meremehi. Äkki nemad püüdsidki hülgeid ja tegid endale hülgepraadi! Joosep oli kuulnud, et hülgenahka ja hülgeliha hinnati juba kauges minevikus. Isale ka ei meeldinud need mehed.Laevade ilmumisega kaasnesid alati õlilaigud merel ja nende õlipiirkondade ulatus aina kasvas iga korraga.
Probleem: Miks hüljeste arvukus Läänemeres vähenes? Vasta täislausega!
______________________________________________________________________________________
______________________________________________________________________________________
Selleks, et probleemi lahendada, tuleb sul kasutada uurimuslikku meetodit. Loe esmalt, kuidas teadlased leiavad probleemidele lahendusi.
Kui teadlane hakkab probleemi lahendama, mõtleb ta kõigepealt, millisele uurimisküsimusele ta vastust leida tahab ning mis võiks tema arvates olla küsimuse õige vastus. Viimast nimetatakse teaduslikuks oletuseks.
Oletuse kontrollimiseks tuleb läbi viia vaatlusi või katseid. Neid on vaja enne hoolega planeerida. Katse läbiviimisel võib korraga muuta vaid ühte tingimust, sest muidu pole hiljem võimalik kindlaks teha, mis tulemusi mõjutas.
Vaatluste või mõõtmiste tulemusi on vaja täpsemalt analüüsida. Nende põhjal tehakse järeldus. Ning seejärel kontrollitakse, kas esialgne oletus oli õige või vale. Hiljem on uurimusliku meetodiga saadud järeldusi võimalik kasutada teiste probleemide lahendamisel.
Ülesande täitmiseks on Sul aega 40 minutit.
Vahendid ja oskused:
- kirjutusvahend;
- loodusõpetuse vihik, kuhu kirjutad vajalikud vastused (jooned tähistavad vihikusse kirjutamise kohta, ette kirjuta number);
- iseseisva töötamise oskus.
Ülesande täitmiseks on Sul kasutada järgmised töövahendid (õpetaja annab):
- 30 cm x 35 cm sinine paberalus (,,meri”);
- 10 õlilaiku meenutavat papitükki (mõõdetud kõige laiemast kohast) 11 cm x 7 cm;
- kakskümmend viis 2 cm diameetriga paberringi (,,hüljest”).
1. Loe jutuke läbi!
Joosepit huvitas meri. Tema isa oli meremees ja töötas jäälõhkujal. Mõnikord oli Joosep isaga kaasas. Poisile meeldis jälgida pisikesi abituid hülgepoegi, kes jääl ukerdasid. Isa ütles, et hülgeid jääb Läänemerel aina vähemaks. Joosep ei teadnud, miks see nii on. Kord nägi ta merel suurt laeva. Seal oli palju priskeid meremehi. Äkki nemad püüdsidki hülgeid ja tegid endale hülgepraadi! Joosep oli kuulnud, et hülgenahka ja hülgeliha hinnati juba kauges minevikus. Isale ka ei meeldinud need mehed.Laevade ilmumisega kaasnesid alati õlilaigud merel ja nende õlipiirkondade ulatus aina kasvas iga korraga.
Probleem: Miks hüljeste arvukus Läänemeres vähenes? Vasta täislausega!
______________________________________________________________________________________
______________________________________________________________________________________
Selleks, et probleemi lahendada, tuleb sul kasutada uurimuslikku meetodit. Loe esmalt, kuidas teadlased leiavad probleemidele lahendusi.
Kui teadlane hakkab probleemi lahendama, mõtleb ta kõigepealt, millisele uurimisküsimusele ta vastust leida tahab ning mis võiks tema arvates olla küsimuse õige vastus. Viimast nimetatakse teaduslikuks oletuseks.
Oletuse kontrollimiseks tuleb läbi viia vaatlusi või katseid. Neid on vaja enne hoolega planeerida. Katse läbiviimisel võib korraga muuta vaid ühte tingimust, sest muidu pole hiljem võimalik kindlaks teha, mis tulemusi mõjutas.
Vaatluste või mõõtmiste tulemusi on vaja täpsemalt analüüsida. Nende põhjal tehakse järeldus. Ning seejärel kontrollitakse, kas esialgne oletus oli õige või vale. Hiljem on uurimusliku meetodiga saadud järeldusi võimalik kasutada teiste probleemide lahendamisel.
Teooria: Merereostus Laevaliikluse intensiivistumisega Läänemerel kaasneb merereostuse suurenemine. Loomadest on naftareostuse mõju eriti tugev kaladele ja veelindudele, kuid ka toitumisahela tipus olevatele veeloomadele. See avaldub otseses toksilisuses (mürgisuses). Lisaks suremusele põhjustavad naftasaadused väärarendeid, loodete hukkumist ja häireid näiteks kalade luustiku arengus. Kokkupuutel nafta ja õlidega lagunevad veelindudel sulgede märgumist takistavad rasvad. Lind muutub lennuvõimetuks. Ta ei saa veepinnalt õhku tõusta, sulestikku puhastada ja sureb enamasti alajahtumise tõttu. Merereostus mõjub ka loomade sigimisele. Nad muutuvad sigimisvõimetuks, nõrgemaks ja on vastuvõtlikumad haigustele, mis põhjustab paljude liikide väljasuremist. Mida rohkem on merereostust, seda suuremas ohus on vee-elustik.
2. Sõnasta uurimisküsimus!
______________________________________________________________________________________
______________________________________________________________________________________
______________________________________________________________________________________
______________________________________________________________________________________
3. Sõnasta oma teaduslik oletus, mis võiks olla uurimusküsimuse õige vastus!
______________________________________________________________________________________
______________________________________________________________________________________
______________________________________________________________________________________
______________________________________________________________________________________
Nüüd läheb Sul vaja (võta kilest välja):
- 30 cm x 35 cm sinine paberalus (,,meri”);
- 10 õlilaiku meenutavat papitükki (mõõdetud kõige laiemast kohast) 11 cm x 7 cm;
- kakskümmend viis 2 cm diameetriga paberringi (,,hüljest”).
4. Milline peaks Sinu katse välja nägema?
- 30 cm x 35 cm sinine paberalus (,,meri”);
- 10 õlilaiku meenutavat papitükki (mõõdetud kõige laiemast kohast) 11 cm x 7 cm;
- kakskümmend viis 2 cm diameetriga paberringi (,,hüljest”).
4. Milline peaks Sinu katse välja nägema?
- Aseta merele esimene põlvkond hülgeid (5 paberringi)! Paiguta nad hajutatult laiali! Nüüd saabub hüljeste piirkonda laev, mis tekitab reostuse. Viska merele üks õlilaik! Need hülged, kes jäävad täies ulatuses õlilaigu alla, surevad.
- See tähendab,et võta õlilaigu alla jäänud paberringid ehk hülged merelt ära. Hülged, kes jäid osaliselt õlilaigu alla, ei anna enam järglasi. Nende tervis on kahjustatud ja nad on muutunud sigimisvõimetuks.
- Märgista osaliselt õlilaigu alla jäänud paberringid ristiga (x), kuid jäta sigimisvõimetud hülged merele alles.Terved hülged annavad järglasi.
- Täida tabel esimese põlvkonna hüljeste ja veereostuse kohta!
- Aeg on edasi läinud. Tervetele hüljestele on sündinud järglased. Pane iga terve hülge kohta veel üks hüljes juurde! Paiguta hülged merel laiali.
- Merele tuleb uus laev. Nüüd on reostuse tase eelmisest ühe võrra suurem.Viska merele vastav arv õlilaike!
- Täida tabel järgmise põlvkonna kohta!
5. Täida tabel mõõtmistulemustega! Õpetaja annab selle tabeli sulle prinditult ning Sina liimid selle vihikusse.
6. Kanna joondiagrammile tabeli alusel hüljeste arv
vastavalt veereostuse tasemele ja ühenda saadud punktid jooneks! Õpetaja annab diagrammi aluse Sulle prinditult Sina liimid selle vihikusse.
7. Vasta küsimustele tulemuste põhjal.
7.1. Miks hüljeste arvukus alguses suureneb?
______________________________________________________________________________________
______________________________________________________________________________________
7.2. Kuidas mõjutab reostuse tase hüljeste arvukust?
______________________________________________________________________________________
______________________________________________________________________________________
8. Sõnasta järeldus: Milline üldine seos on veeloomade arvukuse ja veereostuse taseme vahel?
______________________________________________________________________________________
______________________________________________________________________________________
9. Võimaluse korral ennusta diagrammi põhjal, mis juhtuks hüljeste arvukusega edasi!
______________________________________________________________________________________
______________________________________________________________________________________
10. Loe jutuke uuesti läbi! Miks vähenes hüljeste arvukus?
Joosepit huvitas meri. Tema isa oli meremees ja töötas jäälõhkujal. Mõnikord oli Joosep isaga kaasas. Poisile meeldis jälgida pisikesi abituid hülgepoegi, kes jääl ukerdasid. Isa ütles, et hülgeid jääb Läänemerel aina vähemaks. Joosep ei teadnud, miks see nii on. Kord nägi ta merel suurt laeva. Seal oli palju priskeid meremehi. Äkki nemad püüdsidki hülgeid ja tegid endale hülgepraadi! Joosep oli kuulnud, et hülgenahka ja hülgeliha hinnati juba kauges minevikus. Isale ka ei meeldinud need mehed. Laevade ilmumisega kaasnesid alati õlilaigud merel ja nende õlipiirkondade ulatus aina kasvas iga korraga.
7.1. Miks hüljeste arvukus alguses suureneb?
______________________________________________________________________________________
______________________________________________________________________________________
7.2. Kuidas mõjutab reostuse tase hüljeste arvukust?
______________________________________________________________________________________
______________________________________________________________________________________
8. Sõnasta järeldus: Milline üldine seos on veeloomade arvukuse ja veereostuse taseme vahel?
______________________________________________________________________________________
______________________________________________________________________________________
9. Võimaluse korral ennusta diagrammi põhjal, mis juhtuks hüljeste arvukusega edasi!
______________________________________________________________________________________
______________________________________________________________________________________
10. Loe jutuke uuesti läbi! Miks vähenes hüljeste arvukus?
Joosepit huvitas meri. Tema isa oli meremees ja töötas jäälõhkujal. Mõnikord oli Joosep isaga kaasas. Poisile meeldis jälgida pisikesi abituid hülgepoegi, kes jääl ukerdasid. Isa ütles, et hülgeid jääb Läänemerel aina vähemaks. Joosep ei teadnud, miks see nii on. Kord nägi ta merel suurt laeva. Seal oli palju priskeid meremehi. Äkki nemad püüdsidki hülgeid ja tegid endale hülgepraadi! Joosep oli kuulnud, et hülgenahka ja hülgeliha hinnati juba kauges minevikus. Isale ka ei meeldinud need mehed. Laevade ilmumisega kaasnesid alati õlilaigud merel ja nende õlipiirkondade ulatus aina kasvas iga korraga.
11. Miks hüljeste arvukus vähenes? Vastamisel kasuta
uuringu järeldust.
______________________________________________________________________________________
______________________________________________________________________________________
12. Kas uuringu tagajärjel muutus sinu lahendus (vaata punkti 3)? Kirjuta, kas JAH või EI.
______________________________________________________________________________________
______________________________________________________________________________________
13. Mis juhtuks veeloomadega, kui Läänemeri täielikult reostuks? Põhjenda!
______________________________________________________________________________________
______________________________________________________________________________________
Rohkem uurimuslikke töölehti leiab SIIT
______________________________________________________________________________________
______________________________________________________________________________________
12. Kas uuringu tagajärjel muutus sinu lahendus (vaata punkti 3)? Kirjuta, kas JAH või EI.
______________________________________________________________________________________
______________________________________________________________________________________
13. Mis juhtuks veeloomadega, kui Läänemeri täielikult reostuks? Põhjenda!
______________________________________________________________________________________
______________________________________________________________________________________
Rohkem uurimuslikke töölehti leiab SIIT
Tööleht tabeli ja diagrammiga | |
File Size: | 101 kb |
File Type: |
Hülged printimiseks | |
File Size: | 113 kb |
File Type: |